Sõnade, tähemärkide ja lugemisaja lugeja
Kleebi oma tekst ja näed kohe sõnu, tähemärke koos tühikutega ja ilma, lauseid, lõike, unikaalseid sõnu, keskmist lause- ja sõnapikkust, lugemisaega ja rääkimisaega, standardlehekülgi ja trükilehekülgi. «Arvuta»-nuppu ei ole: numbrid uuenevad iga klahvivajutusega. See on autori töövahend, mitte mänguasi. Toimetaja küsib sõnade arvu, ajakiri ostab sõnade kaupa, agent mõtleb 250-sõnalistes standardlehekülgedes, kirjastus hindab valmis raamatut trükilehekülgedes, ja lugeja mõõdab teksti minutites. Sama tekst näeb igas neist süsteemidest teistsugune välja, ja seda iga kord peast ümber arvutada on raisatud vaev.
Sisesta tekst, siis ilmub siia arvutuse selgitus.
Pikim lause
Sisesta tekst, siis ilmub siia pikim lause.
Selle pikkus ilmub koos lausega.
Lausepiirid on ligikaudsed. Tööriist tunneb punkti, hüüumärki, küsimärki ja mõttepunkte ning püüab mitte lõigata lühendite nagu «jne.» või «nt.» juures, kuid täiesti usaldusväärset viisi teksti lauseteks jagada ilma sisu mõistmata ei ole.
Sinu tekst ei lahku kunagi brauserist: ei mustandit ega valmis artiklit ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Mida ja kuidas siin loetakse
Sõna on tähtede ja numbrite jada. Sidekriips või ülakoma selle sees ei lõhu seda, seega «e-post» ja «Tallinna» loevad kumbki ühe sõnana, mitte kahena. See on oluline: paljud lugejad lihtsalt lõikavad tühikute kohalt ja paisutavad tulemust sidekriipsuga sõnade pealt. Sõna on siin põhiühik, sest just selles räägivad tegelikult autorid, toimetused ja kirjastused. Kõik, mida mõõdetakse lehekülgedes, tuleneb sõnade arvust. Tähemärgid tühikutega on teksti täispikkus koos reavahetustega. Tähemärgid ilma tühikuteta on sama number, millest on maha arvatud kõik tühikumärgid. Eesti keeles on nende vahe tavaliselt 14 kuni 16 protsenti, ja just selle pärast lähevad kliendiga lahku arusaamad pikkusest. Lõik on tühja reaga eraldatud ridade plokk. Unikaalseid sõnu loetakse sõnavormidena: «kirjutama» ja «kirjutab» on kaks eri sõna, sest tööriist morfoloogilist analüüsi ei tee. Lugemisaeg on sõnad jagatud lugemiskiirusega; rääkimisaeg on sõnad jagatud rääkimiskiirusega. Mõlemad kiirused on väljad, mida saad muuta.
Standardlehekülg, trükilehekülg ja miks 250 sõna
Standardlehekülg on umbes 1800 tähemärki koos tühikutega, mis teeb ligikaudu 250 sõna. Number pärineb kirjutusmasina ajast: 30 rida 60 löögiga. Agendid, toimetused ja konkursireeglid kasutavad seda siiani, sest see on autori töö ühik, mis ei nihku, kui keegi kirjatüüpi vahetab. Just seepärast on väli «sõnu lehekülje kohta» siin muudetav ja mitte koodi kirjutatud — mõni kirjastus loeb 275, mõni 300. Trükilehekülg on hoopis midagi muud: see on valmis raamatu lehekülg. Pehmekaanelise raamatu lehekülg mahutab jämedalt 300 sõna, seepärast jagab see tööriist 300-ga, et hinnata raamatu paksust. See on ainult hinnang. Kirjasuurus, reavahe, formaat, dialoog ja valge ruum nihutavad kõik tegelikku leheküljearvu, ja dialoogirohke romaan võtab palju rohkem lehekülgi kui sama sõnade arv tihedat aimekirjandust. Tähemärgid on kolmas süsteem ja see, millega tuleb ettevaatlik olla. Tähemärkide teisendamine sõnadeks sõltub keelest, stiilist ja teemast, seega on see alati ligikaudne: eesti sõna koos tühikuga on umbes 7 tähemärki, inglise oma pigem 5,8. Osa tellijaid arvestab siiani «tuhande tähemärgi kaupa», teised maksavad sõna eest. Enne hinna nimetamist vaata mõlemat numbrit korraga, selle asemel et käsitsi ümber arvutada.
Miks laused on ligikaudsed
Tööriist käsitleb punkti, hüüumärki, küsimärki ja mõttepunkte lausepiirina, kui neile järgneb tühik või teksti lõpp. Seejärel vaatab ta konteksti: kui punkti ees seisab lühend («jne.», «nt.», «vrd.», «joon.») või üksik suurtäht (initsiaal nimes «J. Tamm»), või kui järgmine sõna algab väiketähega, piiri ei panda. Kirillitsa paarid nagu «т. д.» ja «н. е.» on eraldi käsitletud: nende sees lauset ei murta, kuid suurtähe ees küll, sest just seal mõte tegelikult lõpeb. See jääb ikkagi ligikaudseks. Teksti täpselt lauseteks jagada on ilma sisu mõistmata võimatu, ja iga lugeja eksib vahel. Loe seega keskmist lausepikkust juhisena, mitte mõõtmistulemusena. Pikim lause näidatakse tervikuna — see on kogu ploki kõige kasulikum väljund. Pikk lause ei ole viga, kuid see on esimene koht, mida toimetamisel vaadata tasub.
Mida lugeja ei tee
See ei hinda kvaliteeti. Sõnade arv ei ütle midagi selle kohta, kas teksti tasub lugeda: tühi 3000-sõnaline lugu jääb tühjaks, ja tugev 400-sõnaline märkus jääb tugevaks. See ei tee morfoloogilist analüüsi, ei vii sõnavorme algvormi ega loe sõnaliike. Märksõnade tiheduse ja täitesõnade analüüsi jaoks on eraldi tööriistad. See ei salvesta sinu teksti. Midagi ei saadeta serverisse, midagi ei jää pärast lehe uuesti laadimist brauserisse — arvutus elab saki mälus ja kaob koos sellega. Ja see ei vorminda midagi ümber: märgendus, sildid ja lisatühikud loetakse täpselt nii, nagu sa need kleepisid. Kui kopeerisid artikli HTML-ina, satuvad ka sildid tähemärkide arvu.