Teksti loetavuse mõõtmine
Tööriist mõõdab lause keskmist pikkust, silpide keskmist arvu sõnas, pikkade sõnade ja väga pikkade lausete osakaalu, koondab selle Fleschi valemiga hindeks 0 kuni 100 ning näitab sinu teksti viit kõige raskemat lauset. Piir tasub kohe välja öelda ja sellel on kaks poolt. Esiteks mõõdetakse vormi, mitte kvaliteeti — valem näeb täpselt kahte asja, lause pikkust ja sõna pikkust. Teiseks töötab analüüs kordajatega, mis on paika pandud ukraina, vene ja inglise keele jaoks; eesti keele kalibreeringut siin ei ole. Väärtus ei peitu seega numbris, vaid nende lausete nimekirjas, mille ümberkirjutamine end ära tasub.
Sisesta tekst — siia ilmub arvutuse selgitus.
Viis kõige raskemat lauset
| Lause | Sõnu | Pikki sõnu |
|---|---|---|
| Sisesta tekst — siia ilmuvad kõige raskemad laused. | ||
Siin mõõdetakse vormi, mitte kvaliteeti. Valem näeb ainult lausete pikkust ja silpide arvu sõnades. Tühi tekst võib saada kõrge hinde ja tugev asjatundlik analüüs madala. Ükski hinne siin ei ole kohtuotsus: see ei ütle, et tekst on hea, ega ütle, et see on halb.
Lausepiirid ja silpide arv on ligikaudsed. Ukraina ja vene keeles loetakse silpe täishäälikute järgi, inglise keeles täishäälikurühmade järgi, ja mõlemad viisid eksivad vahel laensõnade, lühendite ja pärisnimede peal. Eesti keele jaoks siin oma kalibreeringut ei ole: hinne arvutatakse alati ülal valitud analüüsikeele järgi.
Sinu tekst ei lahku brauserist: seda ei saadeta serverisse ega salvestata kuhugi.
Kuidas hinnet arvutatakse
Aluseks on Rudolf Fleschi loetavusvalem: konstandist 206,835 lahutatakse lause keskmine pikkus sõnades ühe kordajaga ja silpide keskmine arv sõnas teise kordajaga. Tulemus surutakse vahemikku 0 kuni 100. Kordajad sõltuvad keelest. Inglise keele jaoks kasutatakse Fleschi algseid väärtusi 1,015 ja 84,6. Vene keele jaoks Oborneva kohandust 1,3 ja 60,1, sest vene sõnad on inglise omadest pikemad ja algsete kordajatega tuleks iga tavaline tekst «väga raske» välja. Ukraina keele jaoks kasutatakse samu kordajaid mis vene keele jaoks: sõna ja lause keskmise pikkuse poolest on need kaks keelt lähedased ning eraldi kalibreeritud valemit ukraina keele jaoks avalikult ei ole. Eesti keele jaoks ei ole selles tööriistas mingit kalibreeringut — valikus on endiselt täpselt need kolm keelt, ja me ütleme seda otse, mitte peenes kirjas. Silpe loetakse täishäälikute järgi: slaavi keeltes on silpe niisama palju kui täishäälikuid. Inglise keele jaoks loetakse täishäälikurühmi koos paranduseks hääldamata lõpu-«e» peale. Eestikeelne tekst jaotatakse sama ladina heuristikaga, kui valid «inglise keel»; sõnad, laused ja silbid loetakse siis kasutatavalt, ainult hinne jääb kalibreerimata.
Mida skaala astmed tähendavad
80–100 — väga kerge, umbes 10–12-aastase lugeja tasemel: lühikesed laused, igapäevased sõnad. Nii kirjutatakse uudiseid ja lasteraamatuid. 60–79 — kerge, umbes 12–14-aastase lugeja tasemel. See on siht blogile, uudiskirjale ja enamikule tellimustekstidele. 40–59 — tavaline, umbes 14–17-aastase lugeja tasemel. Majandusartikkel, arvustus, pikk lugu. Loeb end pingutuseta, aga nõuab tähelepanu. 20–39 — raske: ülikooli või erialaajakirja tase. Sobiv, kui kirjutad kolleegidele, riskantne, kui kirjutad laiale lugejaskonnale. 0–19 — väga raske: teadusartikli või lepingu tase. Selliseid tekste loetakse sellepärast, et peab. Ükski aste ei ole kohtuotsus. Leping on omal kohal kõige all ja lastejutt on sama õigel kohal kõige üleval. Ja astmed jäävad seotuks inglise mõõdupuuga: eestikeelne tekst vajub juba oma pikemate sõnade tõttu ühe astme allapoole, ilma et ta seetõttu raskem oleks.
Mida kõige raskemate lausetega peale hakata
Tabel näitab viit kõige suurema kaaluga lauset: pikkus sõnades pluss kolmekordne kaal nelja- ja enamasilbiliste sõnade eest. Pikk lause lühikestest sõnadest loeb end kergemini kui lühike lause täis erialažargooni, ja kaaluvalem arvestab sellega. See osa tööriistast töötab eesti keeles sama hästi kui inglise keeles, sest see loeb, mitte ei hinda. Raskusel on kaks sagedast põhjust. Esimene on lause, kuhu kaks või kolm mõtet on kokku liimitud komade ja sõnaga «kuna»: peaaegu alati saab selle kaotuseta pooleks lõigata. Teine on tegusõnadest tehtud nimisõnade kett — «protsesside optimeerimise läbiviimine» selle asemel, et öelda «et asi paremini töötaks». Eesti keeles lisandub veel kalduvus liitsõnu ritta laduda. Praktiline juhis: kui lause läheb üle 25 sõna, loe see valjusti ette. Koht, kus hing kinni jääb, on koht, kust lause pooleks teha. Ja ära aja hinnet taga. Iga lause viie sõna peale tükeldamine annab 90 punkti ja loetamatu stakaato: teksti rütm elab pika ja lühikese vaheldumisest.
Mida see hinne ei tee
See ei hinda kvaliteeti, mõtet, loogikat, fakte ega õigekirja. Tekst, milles on igas sõnas viga, saab täpselt sama hinde kui korrektuuri läbinud tekst, kui vaid lausete ja sõnade pikkused kattuvad. Ja see sõltub analüüsikeelest. Arvutus toetub silbireeglitele ja kordajatele, mis on paika pandud ukraina, vene ja inglise keele jaoks. Eestikeelset teksti loetakse sõnades ja lausetes õigesti, kuid tühisõnade nimekiri ja valemi kalibreering sellele ei laiene — vali keel, milles tekst on kirjutatud, ja eesti keele puhul säte «inglise keel». Hinne tuleb siis süstemaatiliselt liiga madal, sest eesti sõnad on inglise omadest pikemad. Kasu on sellest kahe oma versiooni võrdlemisel, mitte hindena. See ei arvesta žargooni ega seda, kui tuttavad sõnad on: «sünkrotron» ja «kohvikann» näevad valemi jaoks ühesugused välja, lugeja jaoks mitte. See ei erista žanre. Sama 35 punkti on juriidilises tekstis tavaline ja uudiskirjas katastroofiline, ning valem ei tea sellest vahest midagi. Lausepiirid ja silpide arv on ligikaudsed: lühendid, initsiaalid, akronüümid ja laensõnad nihutavad arvestust aeg-ajalt paigast. Loe hinnet seega juhisena astme täpsusega, mitte täpse arvuna.